Teooria

Montessoripedagoogikast

Montessoripedagoogika põhineb teoorial, et laps ei sünni puhta lehena vaid lapsel on sündides vastuvõtlik ja avatud meel (absorbent mind), mille abil ta koguaeg keskkonnast teadmisi ja infot imab ning oma maailmapildi loob. Laps ei filtreeri millist infot ja millal vastu võtta, seega lapse arengule avaldavad mõju nii postiivsed kui negatiivsed asjad tema arengukeskkonnas. Parim näide lapse vastuvõtlikust meelest on keele omandamine. Laps omandab selle keele, mida oma keskkonnas kuuleb väikseimate keelenüanssideni. Teine tähtis arenguline saavutus on liikumise omandamine. Juba enne kui laps ise liikuma hakkab, on ta vastuvõtliku meele abil saanud mõjutusi erivatest liikumisviisidest, mida ta oma keskkonnas näinud on. Samuti kohaneb laps täiuslikult just selle kultuuriga, kuhu ta sündinud on.

“Education should not limit itself to seeking new methods for a mostly arid transmission of knowledge: its aim must be to give the necessary aid to human development…. If ‘the formation of man’ becomes the basis of education, then the coordination of all schools from infancy to maturity, from nursery to university, arises as a first necessity: for man is a unity, an individuality that passes through interdependent phases of development. Each preceding phase prepares the one that follows, forms its base, nurtures the energies that urge towards the succeeding period of life.” -Maria Montessori, Childhood to Adolescence-

Oskuste ja teadmiste omandamisel vajab laps tuge, täiskasvanu ülesandeks on luua lapse arengut igakülgselt toetav keskkond, mida montessoripedagoogikas kutsutakse ettevalmistatud keskkonnaks (prepared environment).

Montessoripedagoogika eesmärk on lapse iseseisva tegevuse toetamine ja arendamine. Tegevused saavad alati alguse lapsest lähtuvalt. Et võiksime lapsele pakkuda just tema arengutasemele ja huvidele vastavaid tegevusi, on meie vastutusel kasvatajatena olla teadlikud lapse vajadustest erinevatel arenguperioodidel ja eelkõige kannatust olla paigal, õppida oma last paremini tundma ja lasta tal tegutseda.

Lapse kasvukeskkond on loodud selliseks, et see toetaks lapse keskendumisvõime arengut. Montessori järgi loob keskendumisoskus põhja kogu lapse isiksuse kujunemisele ja sotsiaalsele käitumisele. Väike laps vajab konkreetset materjali ja asju, mida võib keskendunult puudutada ja uurida. Montessori järgi on käsi meele tööriist ja õppimine toimubki läbi käelise tegevuse ja füüsilise tunnetuse. Vaba liikumise võimaldamine on samuti väga tähtis.

 

Advertisements

1 thought on “Montessoripedagoogikast”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s